Lääneranna vallavalitsuse tellimusel valmis 2020 aasta alguses valla haridusvõrgu arengukava, mille tulemusena on vallavalitsus teinud volikogule ettepaneku sulgeda Virtsu kool. Arvestades Virtsu potentsiaali, olemasolevaid võimalusi ja unikaalset asukohta ning Virtsu kooli vanust, traditsioone ja hariduse kvaliteeti, NÕUAME VIRTSU PÕHIKOOLI JA VIRTSU LASTEAIA SÄILITAMIST.

Virtsu näol on tegemist rahvaarvu suuruselt teise asulaga kogu vallas. Siin on rohkelt potentsiaali rahvaarvu tõusuks, mille üheks eelduseks on põhikooli ja lasteaia olemasolu. Virtsus on kõige enam ettevõtlust võrreldes teiste valla piirkondadega (Virtsusse on registreeritud 64 osaühingut ning näiteks Koongas vaid 16, Varblas 6 ja Kõmsil 13). Virtsusse on planeeritud ettevõtluspark, kavandamisel on sild mandri ja Saaremaa vahel, valla arengukavas on ette nähtud ettevõtluse toetavaid meetmeid jne. Virtsu piirkonna atraktiivsemaks muutmiseks ja ettevõtluse osakaalu suurendamiseks on hädavajalik kvaliteetse alus- ja põhihariduse tagamine kohapeal.

Virtsu loodus on ainulaadne ning Virtsu õigustab suurimatest Lääneranna valla asulatest ainsana Lääneranna nime kuna Virtsus on väga ulatuslik merepiir. Samuti on Virtsul väga pikk ja huvitav ajalugu (siin asub näiteks 12 kultuurimälestist). Virtsul on potentsiaali olla kauneim ja armastatuim piirkond kogu vallas, mis tooks piirkonda uusi investeeringuid ning inimesi, sealhulgas noori peresid lastega.

Virtsu kool on väga pikaajaliste traditsioonidega ning on üks vanimaid koole kogu piirkonnas (Virtsusse loodi kool juba 1940 a.). Virtsu kool on kõrgelt tunnustatud ja pakub lastele head haridust (kooli õpetajaid on korduvalt valitud nii Läänemaa kui Pärnumaa parimate sekka; Virtsu õpilased on PISA 2018 tulemuste poolest paremad nii Eesti kui ka Pärnumaa keskmisest). Maapiirkonnas ei tohi lastelt võtta võimalust saada kvaliteetset kooliharidust kodulähedases koolis, mis annaks linnakoolidega võrdselt häid võimalusi edasiseks eluks.

Oleme veendunud, et kooli sulgemine hävitab Virtsu potentsiaali ning toob kaasa ääremaastumise. Leiame, et vallavalitsus ei ole teinud kõike endast sõltuvat maakoolide säilitamiseks, ei ole sisuliselt kaasatud kogukondi lahenduste otsimisse, ei ole leitud parimat lahendust Lääneranna valla arengu seisukohalt ega arvestatud laste ja kogukonna huvidega. Lisaks seisab Lääneranna ühinemislepingus lubadus säilitada koolivõrk endisel kujul, mida nüüd kavatsetakse rikkuda.