Tallinnale

Toeta terviseradade vajalikkust Tallinnas!

SA Eesti Terviserajad, Assar Jõepera,

Kommentaarid

Toetan algatust!

Liigun kõnealuses metsas igapäevaselt ja nii juba kolmkümmend aastat. Selle aja jooksul on minu silme all toimunud Mustamäe nõlva aluses metsas suured muutused. 90ndate keskpaigas oli tegemist väheste käiguradade ja looduslikuma/liigirikkama piirkonnaga, kus liikus pigem vähem inimesi. Ei olnud harvad juhud, kui metsas sai nähtud jänest ning kulli, turu alused lagendikud olid kevadeti nagu lillemeri. Tänaseks on Hüppemäe mets ning Nõmme-Mustamäe nõlv täis tallutud risti-rästi kulgevaid rajakesi, oravast suuremat looma pole juba aastaid kohanud ning varsakabjad ning piibelehed korjatakse enne, kui need õitsemagi jõuavad hakata. Usun, et kõige selle põhjuseks on see, et Mustamäe ja Nõmme inimesed on viimaste aastakümnete jooksul looduses rohkem liikuma hakanud ning piirkonda on kolinud palju uusi elanikke (Mäepealse-Karsti-Kadaka piirkond, uued korterelamud Hiiu kandis ning Nõmme keskuses). Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kasutus on minu hinnangul tohutult kasvanud. Valgustatud ja kergemini hooldatava kattega terviserada võtaks paljudelt inimestelt tahtmise minna teelt kõrvale sammalt ja mustikat tallama ning puujuuri vigastama. Minge proovige loendada, mitu omaalgatuslikku, kõikvõimalikes suundades kulgevaid jalgradu te Trepi tänava ja Ehitajate tee tunneli vahelt leiate. Neid on sadu. Ja sadu. Ja sadu. Selliste radade tõttu kaobki metsast liigirikkus. Linnud, loomad, putukad ei ole nii rumalad olendid, et inimese talluda jääksid. Leian, et planeeritav terviserada on üks viimastest võimalustest maastikukaitseala äratallamise eest kaitsta. Sütiste Metsa Selts ja terviseraja vastased peaksid oma energia suunama pigem sellele, et see 200ha suurune looduslik oaas keset pealinna lihtsalt ära ei tallataks. Pidagem meeles, et maastikukaitsealaga piirnev Mustamäe on rahvaarvult neljas nii-öelda „linn“ Lasnamäe, Tartu ja Narva järel. Kui lõpetada selline emotsioonidega kantud klammerdumine oma romantilise „põlismets keset pealinna“ idee külge, siis on ehk veel lootust et jänesed, konnad ja kullid Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale tagasi tulevad. Minu lapse- ja nooruspõlv möödus Lääne-Virumaal, Eesti suurima ja vanima tammiku- Vinni-Pajusti tammiku kõrval. Mäletan hästi, milline jalgradade virvarr selles juba 50ndatest kaitse all olevas tammikus 80ndtel-90ndatel oli. Kõnealune tammik asub kahe suuremat sorti asula vahel ja seda läbiti nii nagu parajasti pähe tuli. Tänaseks on kahe asula vahel tammikut läbiv valgustusega asfalteeritud kergliiklustee ja isetekkelised jalgrajad on aastate jooksul kinni kasvanud. Tammikust on saanud jälle tammik. PS Terviseraja vastastel paluks võimalusel kasutada vähem mitmekordseid hüümärke ja läbivaid trükitähti, näete vähem hüsteerilised välja.

  1. Vastus Tarmo Kaljuveele. Alustan !!! JA:))) Faktid: 1. plaanitav nn terviserada rajatakse olemasoleva sõelmetega tee peale - uut rada ei rajata, va kohad, kus on mahavõetud KÕIK puud, ehk on raadatud 5 uut metsasihti, mille jaoks vajadust pole - uute täiendavate radade (mis pidid tulema asfaltkattega) vajadust pole põhjendatud; 2. olemasolev sõelmetega rada on valgustatud; 3. olemasoleva sõelmetega raja "ületegemist" sõelmetega selleks, et see rada läheks Merko ja Swedbanki omandisse, maksumaksja raha eest (Kultuurkapitali rahaeraldised), võib tõlgendada maksumaksjaraha väärkasutamiseks - kas selliseks rahakasutamiseks on saadud rahva nõusolek? 4. terve maastikukaitseala on ilma teavitusviitadeta; kui Terviserajad saab rajad enda omandisse, tulevad sinna vaid nn nooled, mis suunavad erineva pikkusega rajale, kuid ei teavita maastikukaitsealal viibimisega kaasnevatest piirangutest; 5. esialgne projekt nägi ette juba olemasolevad sõelmetega rajad + 5 lageraiena raadatud metsasihti kattena asfaldi põhjendusel, et neidsamu olemasolevadi radu kasutab ööpäevas üle 1500 inimese - kas olete näinud kuskilgi terve maastikukaitseala ulatuses nii palju inimesi? 6. Terviserajad näeb ette, et nende poolt rajatavat rada tuleb hakata kasutama võimalikult efektiivselt ning et raja kasutajate arvuks võiks olla 2000 inimest ja rohkemgi. Panen siia teie jaoks hüüumärgid!!!!!! 7. jalutajad pole Sütiste metsa suurim probleem. Suurim probleem on see, et viitasid pole ning seetõttu tuleb metsa kontingenti, kes ei ela Mustamäel. kuid kes on kuulnud, et siin saab lõket teha, kuna maastikukatiseala reklaamitakse grillimiskohana. NŚoojade ilmadega on metsaalune täis ebaseaduslikke lõkkekohti, mis kujutavad otsest ohtu metsale. Kuidas Terviserajad selle probleemi lahendab? 8. Maastikukaitseala on täis prügistajaid; inimesed ei tea, et nad asuvad katisealal. Kuidas Terviserajad selle probleemi lahendab? 9. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava näeb ette koormuse vähendamist, kuid Terviserajad planeerivad kasutuskoormuse suurendamist ligi 2000 inimesele ööpäevas. Kaitsekorralduskava näeb ette metsa pargistamise vältimist, kuid kui SA Eesti Terviserajad olemasolevad sõelmetega teed nö üle teeb ehk enda järgi teeb, siis rajab ta sinna jõulinnakuid, veel pinke, veel virgestuskohti. Lisaks on plaanis rajada veevõtukoht kunstlumega suusaraja jaoks Sütiste metsa. Taristut tuleb juurde, ökoloogiline tasakaal läheb täiesti paigast ära. Koormsu metsale on niigi liiga suur. KOKKUVÕTE. SA Eesti Terviserajad projekt Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala terviseradade II etapp projekt on otseses vastuolus Nõmme- Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskavaga. See projekt on otsese vastuolus KAH-alade kaasamise kohustusega. See projekt on otseses vastuolus Euroopa Liidu nõudega Natura2000 kaitsealade säilitamise ja parendamise kohtustusega, mille eest Eesti Riigile on määratud sunnitrahvinõue. HÜÜUMÄRGID ja jään vastust ootama.