Tallinnale

Toeta terviseradade vajalikkust Tallinnas!

SA Eesti Terviserajad, Assar Jõepera,

Kommentaarid

Positiivselt ja kannatlikult

Metsa austajad on positiivselt uskunud, et midagi sellist, nagu Sütiste metsas juhtus, ei ole EV võimalik Metsa eest vastutavad arvukad ametkonnad, sisse on seatud eeskirjad, kavad ja plaanid jne. Ometi ei ole úkski seadusenorm, eeskiri jne kaitsnud kaitsealuseid objekte, sj on seal tegutsenud úksnes professionaalid, kaitse tagamiseks ellu kutsutud organid.. Nemad ei teadnud väidetult isegi nt kanakulli kaitsest, asukohast jms mitte midagi. Muidugi ei tunnista úkski neist kaitsjatest ka seda, et leidis aset rikkumisi, et tekitati kahju. Kui me úleimalt reguleeritud tegevuse juures isegi kanakulli ei suuda kaitsta ega tea ta olemasolust midagi, siis ei tohi pimesi uskuda, et riigi kaitse ja hool ongi tagatud. Ja et SA Terviserajad projektid on ok. Kui neid uurida, on seal ilma spetsi abita märgata olulisi puudusi. Et SA ise neid märgata ei taha, pole mustamäelase süü ja metsa eest seisja ajupuudus. Mets on meile erandlikult looduse poolt siia antud ja asjaolu, et seda muudetakse salamisi nn parkmetsa suunas, kinnitab halba eesmärki. Viies tahtlikult olukorra selles suunas, ongi paljud asunud metsa kaitsele. Metsa kaitseb sj nt ajutine koormuse rahustamine, sh sportlike ürituste minimeerimine. Esialgu on ta paraku veel seaduse kohaselt mets. Seega tuleb RMK, KKA jt organitel ennekõike astuda samme, et teda mitte risustada uute rajatistega. Ka mitte teha neid metsaraideid, mida soovisid ettepanekutes RMK, SA Terviserajad jt. Just kehtima hakanud kaitsekord ei kinnita, et Sütiste metsa osa vajaks sinna uusi masse,spordibaase jms. Kahjuks ei nãhtu kaitseorganite lihtsaid ettekujutusi, et ka lihtsatel meetoditel saab aidata metsal taastuda. Isegi liivikutele poleks vaja tallama täiendavalt 100 inimest, kuna kohalik elanikkond koormab oma tavaliikumisega liivikud piisaval määral. Kui vaadata nt Rocca al mare vrs Stromka terviseradasid ehk asfalttrasse, saab kiirelt selgeks, kes seal on nn peremees. Nõrgemad on sealt vãlja tõrjutud, nad on rajanud loodusesse mõne aastaga sadu nn soovimatuid kõrvalradu. Kogemus on olemas, kuidas eeskujulikumgi asfaltrada ei taga igaúhe liikumist. Liigub kv suurema ohu allikas. Hea, kui kihutaja ninast lennutatav tatt pihta ei lenda. Seda ei nuusata sportimise ajal taskurätti...Ka see on nt erinevus, millega tuleb liikujatel arvestada. Jalutajal ja paraku ka lapsemammil, kel tite toitmiste vahel on aega põigata nt seal elades vaid üle tee Sütiste metsa, on mida kaotada. Kõigil on mida kaotada, kui metsaradade kasutus muutub kunstlume tõttu tasuliseks. Või kui rada on pidevalt koormatud võitlustega, jne. NB! Hetkel hävisid metsas olnud tiigid, seega senine olnud elustik. Seega tãnased projektid ei ole usaldusväärsed. Kes uurib, millise tegevuse tulemusel on nt tiigid tühjad. Kuna see sai äsja juhtuda vaid inimtegevusest, siis kes vastutab tulevikus terviseradade projekti ohtude eest, kui juba praegu ei tegutse uue kahju osas keegi??? Positiivne on ses olukorras mõte, et laskem metsal taastuda.

  1. Sütiste metsa terviserada on projekteeritud vastavalt Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneeringule (kinnitatud 19.02.2015), mitte kehtivate seadusnormide vastu. Sütiste metsapargi maa-ala kuulub Riigi Keskkonnaametile ja on Riigimetsa Majandamise Keskuse valitsemisel. Projekteerimise käigus teostati Tallinna Ülikooli loodusteaduste instituudi poolt kaitsealuste taimeliikide inventuur ja kaitsealuste taimeliikide puhmad (nõmmnelk) ja põõsad (hanepaju) istutati Riigi Keskkonnaameti poolt antud nõusolekul raja äärest kaugemale . Sütiste metsa ei muudeta salamisi parkmetsa või mõnes muus suunas, kindlasti mitte SA Eesti Terviseradade poolt. Samuti ei ole SA Eesti Terviseradadel plaanis ehitada Sütiste metsa spordibaase ega rajada asflattrasse. Viimases osas ei ole mõistlik võrrelda Rocca al Mare ja Stroomi asfalteeritud kergliiklusteid metsa all lookleva terviserajaga, mida nii Merimetsa kui Õismäe raba terviseradadel katab sõelmekate. Terviseradadel ei ole ükski liikuja tõrjutud, vastupidi, kõikidele liikujatele on piisavalt ruumi sobiva tempoga kulgemiseks. Kui külastada Harku, Pirita või Õismäe raba terviserada, siis saab kiiresti selgeks, et rada kasutavad samaaegselt nii lapsevankriga emad, kepikõndijad, jooksjad ja rattaga sõitjad. Seda tänu sellele, et rada on heas koras, piisavalt lai ning pimedal perioodil valgustatud. Veelkord, me ei räägi juba aasta aega asfalteeritud Sütiste terviserajast, Sütiste metsa terviseraja katteks oleme pakkunud sõelmekatted. Samuti ei räägi me Sütiste metsas kunstlume tootmisest ega ka sellest, et SA Eesti Terviserajad hakkavad Sütiste metsas korraldama spordivõistlusi. Me räägime terviseradadest, mis on loodud kõikidele liikujatele ja negatiivsed näited mõne teise Tallinna linnaosa asfalteeritud kergliiklusteega ei ole siinkohal sobilik võrdlus. Samuti ei ole viisakas liikumis- ja spordihuvilisi inimesi tembeldada kihutajateks ja teistega mitte arvestavateks kodanikeks. Julgeme öelda, et kõik värskes õhus liikuvad inimesed tunnevad rõõmu sellest, kui näevad teisi kaasmaalasi enda tervise eest hoolt kandmas. Neid inimesi on palju, eelmisel aastal külastati Eesti Terviseradu rohkem kui 8 miljonit korda ja radade külastus loob valdavalt positiivseid emtosioone. Seega rohkem head tolerantsi kõikide inimeste vastu, eriti nende osas, kes Tervisekassat oma muredega kõige vähem koormavad.