Vastuseks Assar Jõeperale
Enne kui süüdistada teisi valeväidete esitamises tuleks jälgida enda jutu tõepärasust ja tõsiseltvõetavust. Eelmisel aastal algatatud petitsiooni esimene punkt oli järgmine: 1. Nõuame Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teede säilitamist olemasoleval looduslikul kujul ning oleme kategooriliselt vastu nende asfalteerimisele, graniitkillustikuga katmisele või muul kujul muutmisele! Sellele punktile just täpselt sellises sõnastuses andsid oma allkirja kokku 5680 inimest, neist 1528 kirjalikult paberkandjale ning 4152 digitaalselt. Teie väide, et petitsioon oli ainult asfaldi vastu, on valeinfo edastamine. Teie väide, et looduslike metsaradade säilimise vastaseid on ainult väike grupp inimesi, nagu Te korduvalt olete meedias väitnud, on valeinfo edastamine. Väidate meedias, et kui puud on juba maha võetud, siis tuleks “kole kännuallee” kindlasti asendada valgustatud terviserajaga. Jah, suur kahju on tehtud, kuid vähim, mis selle heastamiseks teha on võimalik, on jätta see mets nüüd rahule ja lasta maastikukaitsealal taastuda oma looduslikul viisil. Läbi metsa jõuga tekitatud kunstlikud ebanormaalselt laiad valgustatud trassid pole ei maastikukaitseala looduse ega sellest hoolivate inimeste huvides. Sealsamas kõrval on olemas juba piisav looduslike radade võrgustik. Väidate, et SA Terviseradade poolt pealesurutavate “terviseradade” vastased on kõik spordi- ja sportlastevaenulikud inimesed. See väide on täiesti vale, igapäevase terviseliikujana olen vestelnud väga väga paljude endasarnaste terviseliikujatega – nii jooksjate, kepikõndijate, jalutajate, suusatajatega, kes kõik andsid samuti allkirja eelmise aasta petitsioonile. Rõhutate igas oma väljaütlemises arvulisi näitajaid – “terviseradade” kilometraaži ja selle kasutajanumbreid nagu need suudaksid päriselt mõõta inimeste vaimse ja kehalise tervise tegelikku seisukorda ja Tervisekassa poole pöördumisvajadust. Kas Te tõepoolest ei suuda leppida, et kusagil Tallinnas on säilinud koht, kuhu ei saa suunata organiseeritud korras suuri masse vaid seal käivadki inimesed juba just selle vaikuse ja rahu ja naturaalse looduse pärast, mitte SA Terviserajad reklaamikampaaniate tõttu? Neil inimestel, kes soovivad Teie poolt pakutavatel radadel liikuda, on alati võimalus teha seda seal, kus neid “terviseradasid” juba kilomeetrite kaupa olemas on ja suurendada seal Teie rõõmuks kasutajanumbreid. Sütiste mets on praegusel kujul parim mets, mida igapäevane terviseliikuja võib tahta. Siin on erineva pinnase ja reljeefiga radasid, võimalus valida just endale sobivam. Keset ümbritsevat loodust saavad oma hingelise ja kehalise tervise eest hoolitseda igas eas ja erineva eesmärgiga inimesed. Assar, soovitan tulla koos minuga tervisejooksuringile, võin tutvustada radasid, millel olen 8 aastat igapäevaselt jooksnud ning mis on aastaringselt suurepäraselt läbitavad ilma mingi kunstiliku sekkumiseta.
Täname rahumeelselt vastamast. Kui ajas tagasi vaadata, milliste sõnumitega koguti hääli Sütiste terviseraja projekti vastu, siis Sütiste Metsa Seltsi peamine sõnum oli see, et SA Eesti Terviserajad asfalteerib ära Sütiste metsa. Seda infot oli täis erinevad sotsiaalmeedia grupid, paber- ja digitaalne media. Selle sõnumiga koguti petitsioonile 4152 digitaalset häält, mis arvestades Tallinna elanike arvu ei ole suur number. Kusjuures, projekti vastuhääli koguti üle Eesti, mitte ainult Tallinnas elavatelt inimestelt, mis peaks olema juriidiliseks aluseks Tallinna linnale petitsiooni esitamisel. Me oleme korduvalt meedias välja ütelnud ja teeme seda ka edaspidi, et loodud terviseraja trass on mõistlik vastavalt pakutud kompromissidele valmis teha. Arusaadav, et selles osas on palju erinevaid arvamusi ja ka teil on õigus oma arvamuse eest seista. Paljudel inimestel on teistmoodi arvamus ja kui teie esindate neid, kes Sütiste metsas ühtegi muudatust teha ei soovi, siis meie esindame neid, kes soovivad Sütiste metsas näha heas korras, valgustatud radu, millel on kõikidel inimestel hea ja turvaline liikuda. Sütiste metsa terviseraja trass sai 85% ulatuses loodud olemasolevate metsaradade ja liikumisteede peale, ning rajatrassi laius ei erine kuidagi näiteks Harku terviseraja trassi laiusest, mis on Tallinna terviseradadest kõige suurema kasutusaktiivsusega rada. Usume, et te olete sinna jooksma või kõndima jõudnud ja teate, et seal on meeldiv liikuda seetõttu, et kõik liikujad mahuvad kenasti rajale. Meie eesmärgiks on luua eestimaalaste liikumisaktiivsuse suurendamiseks võimalusi, mitte neid pärssida. Kui teie jaoks tunduvad terviserajad: “Läbi metsa jõuga tekitatud kunstlikud ebanormaalselt laiad valgustatud trassid”, siis meie sellel arvamusel ei ole. SA Eesti Terviserajad alustab igat projekti sellega, et projekti ideed tutvustatakse kohalikule omavalitsusele või linnaosa valitsusele ning alles peale seda, kui nende poolt on projektile esimene nõusolek antud, liigutakse projektiga järgmisesse faasi edasi. Ehituslubasid ei väljastata ühelegi projektile enne, kui projektil ei ole kõiki vajalikke nõusolekuid ja allkirju. Arusaadavalt toetume me nii radade kasutusstatistikale kui ka erinevatele uuringutele, mis eestlaste tervisenäitajaid puudutavad. Tervise Arengu Instituut (TAI) pakub väga erinevate terviseuuringute infot, mille andmed ei ole rõõmustavad. Me vaatame laiemat pilti ja meie huvi on see, et eestimaalaste tervena elatud aastate arv kasvaks, mitte ei oleks ja jääks põhjanaabritega võrreldes 15-20% madalamaks. Näiteks eelmise aasta juulikuus avaldatud TAI uuringu põhjal on iga kolmas Eesti mees ülekaaluline ja iga neljas mees rasvunud, ainult 28% protsenti meestest on normaalkaalus.
Kõikide põhjamaade näitel on investeeringud välirajatistesse, terviseradadesse ja kergliiklusteedesse parim investeering selleks, et kohalikel elanikel tekiks motivatsioon minna liikuma ja seeläbi nii oma füüsilist kui vaimset tervist parandada. Sütiste terviseraja loomise vajalikkust kinnitasid projekti algfaasis nii Mustamäe kui Nõmme linnaosa valitsused, vastasel korral ei oleks projektiga edasi liigutud ja ehitusluba Sütiste terviseraja projektile ei oleks projekteerimise lõppedes väljastatud. Kõik need projektiga seotud osapooled, kes tunnevad muret kohaliku elanikkonna tervisenäitajate pärast, on olnud projekti osas positiivselt meelestatud. Teie soov on säilitada Sütiste mets sellisena nagu see mets on aastakümneid olnud, meie soov on pakkuda paremat ja liikumiseks turvalist keskkonda, mis toob rohkem inimesi liikuma. Kindlasti ei ole peale terviseraja loomist Sütiste metsa rajal enam nii vähe inimesi, kui neid on täna, neid tuleb juurde nii Mustamäe, Nõmme kui Harku suunalt. Selleks sai mõned aastad SA Eesti Terviseradade algatusel valmis Ehitajate tee alla rajatud tunnel, mis on saanud nõmmekate seas väga positiivset kajastust, eriti peale tunnelisse tehtud kunstnike loomingut. Me mõistame seda hirmu, mida tekitab heas korras Sütiste terviserajal liikuv inimeste arv, aga linnas, kus elab 460 000 inimest, tuleb liikumisvõimalused luua kõikidele elanikele. Arvestades nii jalutajate, rattasõitjate, lapsekärude kui ka invatoolidega. Tulen hea meelega teiega Sütiste metsa jooksuringile, palun helistage mulle 5188994 numbrile ja lepime kokku sobiva aja. Minu esimene kokkupuude Sütise metsaga toimus 45 aastat tagasi, kui elasime perega Sõpruse puiesteel ja Nõmme-Sütiste liivanõlvadel kõik talved kelgutamas sai käidud. Viimased kakskümmend aastat kasutan Sütiste metsast kuni Harku metsani looklevaid radasid jooksuradadena. Tean ja tunnen piirkonda hästi.